Piljardimängu üldreeglid Print

 


1. Löögikuuli (valge kuuli) löömine
Löögikuuli võib lüüa ainult kii otsaga (tipuga). Kui löögil puutub kuuli mistahes teine kii osa, on tegemist veaga. 
2. Löögi nimetamine
Nimetatud löökidega mängus peab lööja nimetama kuuli ning augu, kuhu ta seda lööb. Põrgete, puudete jne. arvu ja järjekorda ei ole vaja nimetada. Lisaks nimetatud kuulile auku löödud kuulid loetakse õieti lööduteks.
3. Möödalöök
Kui mängija ei löö õige löögiga õiget kuuli auku, lõppeb tema löögikord ning jätkab vastane.
4. Proovilöök
Proovilööki kasutatakse esimese mängu avalöögi sooritaja määramiseks. Proovilöögiks asuvad mängijad kõrvuti laua otsa, asetavad võrdse raskusega kuuli otsajoone taha (kumbki omale lauapoolele) ning löövad samaaegselt laua ülemise ääre suunas nii, et kuul põrkaks tagasi alumise ääre poole. See, kelle kuul peatub lähemal laua alumise ääre keskpunktile, on proovilöögi võitnud. Mängija kaotab proovilöögi automaatselt, kui (1) kuul liigub teise mängija poolele, (2) kuul ei puuduta laua ülemist äärt, (3) kuul läheb auku, (4) kuul läheb laualt välja, (5) kuul puudutab laua külgserva, (6) kuul seiskub nurgaaugu suudmes, esimese ääre nurgast seespool või (7) kuul puudutab ülemist äärt rohkem, kui üks kord. Kui mõlemad mängijad eksivad toodud reeglite vastu või kui kohtunik (mängijad ise) ei suuda otsustada kumba kuul on eesmärgile lähemal, on tegemist viigiga ja lööki korratakse.
5. Avalöök
Avalöögi sooritaja määratakse mängijate valikul kas proovilöögi või loosiga. Proovilöögi või loosi võitjal on õigus sooritada avalöök ise või lasta see sooritada vastasel. Matshi järgmised avalöögid tehakse: (1) kordamööda, (2) eelmise mängu kaotaja avab või (3) vähema punktide arvuga mängija avab, vastavalt konkreetse mängu reeglitele ja/või võistluse reglemendile.
6. Löögikuul asetatakse avalöögiks otsajoone taha. Avalöögil loetakse mäng alanuks, kui löögikuul liigub löögi tulemusel üle otsajoone.
7. Löögikuuli möödalöök avalöögil
Löögikuuli peatumine peale otsajoone ületamist ja enne augukuulide puutumist või löögikuuli möödumine augukuulidest neid puudutamata on viga. Vastasel on õigus (1) sooritada ise uus avalöök või (2) lasta vea teinud mängijal uuesti avada. Nimetatud viga loetakse tahtlikuks veaks ja vea teinud mängijat tuleb hoiatada, et teise samasuguse vea tegemine matši jooksul toob kaasa matši kaotuse.
8. Löögikuul käes otsajoone taga
Kirjeldatav situatsioon tähendab löögikuuli asetamist otsajoone taha ning mängu jätkamist karistuseks löögikuuli auku või laualt välja löömise eest vastase poolt või muudel konkreetse mängu reeglites kirjeldatud juhtudel. Löögi sooritaja võib lüüa kõiki augukuule, mis on otsajoonel või otsajoone ja ülemise ääre vahel. Kuule mis on otsajoonest allpool ("köögis") tohib lüüa ainult nii, et löögikuul liiguks löögiga üle otsajoone edasi ning seejärel porte (või augukuuli) põrkest tagasi köögis oleva augukuuli pihta. Seda, kas kuul on ühel või teisel pool otsajoont, otsustatakse kuuli "baasi" (kuuli ja laua puutepunkt) järgi. Kui mängija kirjeldatud situatsioonis tahtlikult lööb otsajoone all olevat augukuuli, on tegemist tahtliku veaga. Valge peab löögi tulemusel enne porte- või augukuuli puudet liikuma üle otsajoone, vastasel juhul on tegemist veaga. Erandiks on otsajoonel või sellele lähedal oleva augukuuli löömine, kui valge puutub augukuuli enne otsajoone ületamist. Kui löögile asuv mängija tahtmatult asetab löögikuul otsajoonele või sellest kaugemale, peab kohtunik või vastane mängijale seda teatama enne lööki ning löögil olev mängija peab seejärel löögikuuli asukohta korrigeerima. Kui vastane või kohtunik enne lööki ei protesti, loetakse löök selle reegli kohaselt õigeks. Kui mängija asetab löögikuuli täielikult ja ilmselgelt köögist väljapoole ja lööb, loetakse seda vastase või kohtuniku nõudel veaks. Kui löögikuul on otsajoone taga, loetakse käes (mitte mängus) olevaks kuni mängija lööb ta kii otsaga üle otsajoone. Käes olevat löögikuuli võib mängija igal moel sättida ja liigutada ükskõik millise keha- või kii osaga. Kui löögikuul on käesoleva reegli kohaselt mängu löödud, siis loetakse igasugust nimetatud kohendamist veaks.
9. Auku löödud kuulid
Kuul loetakse auku lööduks kui ta löögi tulemusel läheb auku ja jääb sinna. Kuul, mis august tagasi lauale põrkab, ei ole auku läinud kuul.
10. Kuuli asukohaks laual
loetakse kuuli baasi, s.t. punkti laual, kus kuul lauda puutub.
11. Jalg maas
Löögi ajal peab vähemalt üks mängija jalg olema põrandal, kusjuures jala asend peab olema normaalne ning võimaldama selles asendis kanda keha raskust. Lööki, mille sooritamisel jalad maad ei puutunud, loetakse veaks.
12. Liikuvate kuulide löömine: Löömine, kui löögikuul või mõni augukuul liigub, on viga (pöörlevat kuuli loetakse liikuvaks).
13. Löögi lõpp: Löök ei ole lõppenud, kuni kõik kuulid ei ole seiskunud (pöörlevat kuuli loetakse liikuvaks).
14. Otsajoon (Definitsioon)
Otsajoon on joon, mis läbib laua alumise osa keskpunkti ning on ülemise äärega paralleelne. Otsajoone taga olev ala ("köök") ei sisalda otsajoont. See tähendab, et augukuuli, mis on täpselt otsajoonel, võib lüüa juhtudel, kui reeglid nõuavad väljaspool kööki olevate kuulide löömist. Samas tuleb löögikuul otsejoone tagant mängu jätkamisel asetada mitte otsajoonele, vaid selle taha.
15. Kui löögikuul löögi tulemusena ei puuduta õiget augukuuli, on tegemist veaga. Löögikuuli löömist puutes olevast augukuulist eemale ei loeta puuteks.
16. Õige löök
Kui konkreetse mängu reeglites ei ole sätestatud teisiti, peab löögikuul löögi tulemusel puutuma õiget augukuuli ning seejärel peab mõni augukuul minema auku või mõni kuul puutuma laua serva (portet), vastasel juhul on tegemist veaga.
17. Löögikuuli aukulöömine on viga.
Kui löögikuul puudutab kuuli, mis juba on augus (näit. auk on kuule täis), siis on see samuti viga.
18. Kuulide puudutamine
Misatahes viisil ning mistahes kuuli puudutamine, liigutamine või löömine ükskõik millega (käega, kiiga, löögikuuliga, kriidiga, riietusega jne.) on viga, VÄLJA ARVATUD mängija enda löögikorra ajal löögikuuli löömine kii otsaga (mis samal ajal oli muidugi kii küljes) või "kuul käes" reeglitega kirjeldatud situatsioonid. Kohtuniku olemasolul asetab viimane liigutatud kuuli(d) võimalikult esialgsesse asukohta. Kuulide ilmselt tahtlikku liigutamist kirjeldatud viisil loetakse tahtlikuks veaks. Teine tahtlik viga matši jooksul põhjustab matši kaotuse.
19. Paigutamise viga
Löögikuuli paigutamisel ("kuul käes" situatsioonis) mistahes augukuuli puutumine löögikuuliga on viga.
20. Topeltlöök
Kui löögikuul on augukuuliga puutes, siis võib mängija seda küll lüüa, samas loetakse veaks löögikuuli puudutamist kiiga rohkem kui üks kord hetkel, kui kii kuul augukuuli tabab, või pärast seda.
21. Tõuge
Löögikuuli tõukamist kiiga selliselt, et kii ots on kuuliga kontaktis kauem, kui hetkeks, loetakse veaks.
22. Mängija vastutab kriidi, sildade, oma riietuse ja muu varustuse eest, mis ta on mängu jaoks või muul otstarbel kaasa toonud. Kriiditüki pillamine lauale, kuulide puutumine varrukaga või muu selline intsident on viga, kui nimetatud ese puudutas ükskõik millist laual olevat kuuli (v.a. löögikuuli 'kuul käes' situatsioonis).
23. Vale hüppelöök
Kui mängija lööb kiiga alt üles löögikuuli alla (kergitab kuuli), püüdes sel moel löögikuuli laua pinnalt üles lüüa siis on see viga. Juhuslikult kirjeldatud viisil löödud löök ei ole viga, kui löögikuuli ei puututud kii äärega.
24. Hüppelöögid
Kui konkreetse mängu reeglites ei ole sätestatud teisiti, siis on hüppelööki lubatud lüüa nii, et kii suunatakse löögikuulile ülevalt alla, tekitades vindi, mis paneb kuuli laua pinnalt üles hüppama.
25. Kuulide löömine laualt välja
Kuule, mis seiskuvad mujal, kui laua pinnal (laua äärel, põrandal jne.) loetakse laualt välja lööduteks. Kui kuul löögi ajal laualt välja lüüakse, kuid kui ta maandub laua pinnale tagasi omal jõul puutumata midagi, peale laua osade, siis ei loeta sellist kuuli laualt välja lööduks. Kui kuul tuleb lauale tagasi, puutudes laua äärel olnud kriiti, valgustit jne., siis loetakse kuul siiski väljalööduks. Kõigis mängudes loetakse kuulide laualt väljalöömist veaks ning (kui konkreetse mängu reeglid ei sätesta teisiti) väljalöödud kuulid asetatakse peale kõigi kuulide seiskumist lauale tagasi.
26. Karistus tahtliku vea korral
Teine tahtlik viga matši jooksul toob kaasa matši kaotuse. Tahtlikuks veaks loetakse reeglina kuulide puudutamist, löögikuuli löömist muu, kui kii otsaga jms. Vale augukuuli löömist ei loeta tahtlikuks veaks.
27. Üks viga korraga
Kui konkreetse mängu reeglid ei sätesta teisiti, võib ühe löögikorra vältel mängijat karistada ainult ühe vea eest. Kui samaaegselt tehti mitu viga, siis määratakse karistus raskema vea eest.
28. Kuulide iseliikumine
Kui kuul nihkub või veereb iseenesest uuele positsioonile, siis ta sinna ka jäetakse ning mäng jätkub. Kui augusuudmes "rippuv" kuul on liikumatu 5 sekundit või rohkem ning kukub seejärel auku, asetatakse kuul lauale tagasi võimalikult lähedale oma esialgsele positsioonile ning mäng jätkub. Kui augukuul, mida parajasti lüüakse, iseenesest auku kukub, nii et löögikuul liigub üle selle punkti, kus augukuul "rippus", asetatakse löögikuul ja augukuul (samuti ka teised augukuulid, mis löögi tagajärjel paigalt liikusid) tagasi lauale oma esialgsetele positsioonidele ning mängija saab uuesti lüüa.
29. Kuulide tagasipanek lauale
Kui mängu reeglid nõuavad kuulide tagasiasetamist lauale, siis asetatakse nad lauale nii, et esimene asetatav kuul on ülemise otsa keskpunktis ning ülejäänud selle taga sirgjoones numbrite kasvamise järjekorras. Kui laual asetsevad kuulid segavad kuulide tagasipanekut eelnevalt kirjeldatud moel, asetatakse kuulid sirgjoones nii lähedal nõutavale positsioonile, kui võimalik. Tagasipandavad kuulid asetatakse segavate kuulide vastu (neid muidugi liigutamata), kui segavaks kuuliks on löögikuul, siis asetatakse kuul löögikuulile võimalikult lähedale, kuid mitte puutesse löögikuuliga. Kui laua ülemise otsa taga tagasiasetavatele kuulidele ruumi ei piisa, asetatakse need (samuti kasvavas numbrite järjekorras) nimetatud punkti ette.
30. Augus kinni olevad kuulid
Kui kaks või rohkem kuuli on kinni augu suudmes nii, et vähemalt üks neist ripub augu kohal, otsustab kohtunik, millised kuulid ripuvad ja millised mitte. Vastavalt kohtuniku otsusele paigutatakse kõik rippuvad kuulid auku ning ülejäänud lauale oma esialgsetele positsioonidele ning mäng jätkub. Rippuvaks loetakse kuuli, mis otse alla liikudes auku kukuks, kui teised kuulid teda ei takistaks.
31. Lisaks auku löödud kuulid
Kõik mängija õige löögi tulemusel auku läinud kuulid loetakse õieti auku lööduteks.
32. Kõrvalseisja sekkumine
Kui mängust mitte osa võttev isik liigutab kuule, tõukab löögil olevat mängijat või muul viisil otseselt mõjutab seisu, asetatakse kuulid tagasi oma esialgsetele positsioonidele ning mäng jätkub - löögil olevale mängijale viga ei loeta. Sama reegel kehtib ka loodusjõudude sekkumisel mängu käiku (maaväring, keeristorm, voolukatkestus vms.). Kui kuule ei ole võimalik tagasi asetada, mängitakse pooleliolev mäng uuesti sama avajaga.
33. Löögikorrad
Mängu käigus löövad mängijad kordamööda, kusjuures mängija löögikord lõppeb, kui ta ebaõnnestub õige löögiga kuuli aukulöömisel või teeb vea. Kui mängija löögikord lõpeb ilma veata, jätkab vastane samast seisust.
34. Augukuul porte või löögikuuli puutes
Kui löödav augukuul on porte või löögikuuliga puutes, peab löögi tulemusel peale löögikuuli ja augukuuli puudet (1) mõni augukuul minema auku, (2) löögikuul minema porteni, (3) portega puutes olev augukuul puutuma teise serva portet või (4) mõni teine augukuul puutuma portet, millega ta enne puutes ei olnud, vastasel juhul on tegemist veaga. NB! Pika serva kahte portet (teine teisel pool keskmist auku) loetakse üheks. Portega puutes oleva palli puudet sama portega loetakse õigeks juhul, kui kuul löögi tulemusena eemaldub portest, põrkab teise kuuliga ning seejärel liigub sama porteni tagasi. Augukuuli ei loeta puutes olevaks, kui seda enne lööki kohtuniku või mõne mängija poolt ei ole uuritud ja selgelt välja öeldud.
35. Kuul käes situatsioonis võib mängija löögikuuli paigale asetada suvalise keha- või kii osaga (kaasaarvatud kii otsaga). Samas loetakse igasugust löögitaolist liigutust kii otsaga löögikuuli vastu löögiks ning kui sellise liigutuse tulemuseks ei ole reeglite kohaselt õige löök, on tegemist veaga. Lahtiseletatult - löögikuuli võib antud olukorras kii otsaga küll liigutada, kuid igasugune tonksamine kii otsaga löögikuuli pihta on löök.
36. Segamine
Vastase segamist mängija poolt vastase löögikorra ajal loetakse veaks. Kui mängija lööb väljaspool oma järjekorda loetakse seda segamiseks ning seega veaks.
37. Abivahendid
Mängijatel ei ole lubatud kasutada kuuli, kolmnurka ega muud mõõduvahendit mõõtmaks, kas löögikuul mahub kuulide vahelt läbi jne. Ainuke abivahend nimetatud mõõtmiste juures võib olla kii. Käesoleva reegli rikkumine on viga.
38. Lubamatu märkimine
Kui mängija teeb lauale tahtlikult märgi löögi lihtsustamiseks, puudutades kii otsaga portet, asetades laua äärele kriidi või mistahes muul moel, on tegemist veaga.